50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
emix777
Õppematerjali autor
Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti Vabadussõda Pilet nr. 7 1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus
1629. a Liivi sõda, Rootsi ja Poola jätkusõjad 120’000-140’000 1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698. a Näljahäda (ikaldus) 280’000-320’000 Rahvastikuprotsessid. Peale Liivi sõja lõppemist, hakkas pika rahuaja tõttu rahvaarv jõudsalt kasvama. 17. sajandil toimus sisemigratsioon (linnadest liiguti hõredama asustusega paikadesse ja saaretelt liiguti mandrile). Vene talupojad asusid elama peipsiäärsetele aladele (Venemaal kiusati vanausulisi taga). Eestisse asus elama ka soomlasi (põhjuseks sõjaväekohustus), lätlasi, rootslasi (saartele) hollandlasi jne. Haldusjaotus. I. Eestimaa kubermang (4 maakonda) II. Liivimaa kubermang (3 maakonda) *insert kaart* Võimukorraldus. ● Kubermangu juhtis kindralkuberner ● Kindralkuberneri ülesanded (lk. 98): ○ jälgis sõjaväge (kõik oleks olemas, kõik oleks okikas)
4.EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus). Põhjasõda tõi kaasa Eesti alal koletu laastamise. Kuna Rootsi kaotas Põhjasõjas sai Eesti endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kubermanguks. Eesti läks Vene võimu alla 18 sajandi alguses. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Koos valgustusideede levikuga hakati kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest .Alles keisrinna Katariina II sekkumine sundis Liivimaa rüütelkonda asuma talupoegade elu kergendamisele. Mõisakoormistele seati kindlad piirid. Talupojad said õiguse mõisnikku kohtusse kaevata. Kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud.
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks.
Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm 1 2. Napoleon I Bonaparte elu Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805
), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos. Eesti ala läks Rootsi võimu alla kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi vaherahu, millega läks kogu Lõuna- ja Põhja-Eesti Rootsile. Varsti sai Rootsi endale ka Taanile kuuluva Saaremaa. Eestis oli rootsi aeg 17. sajandil. Talupoegadel oli teokohustus, et tööjõud kaotsi ei läheks muudeti nad sunnimaiseks. Talupojad elasid vaeselt, maja oli korstnata, vähe mööblit, elati koos loomadega; toit oli üksluine. Oli ka palju näljahädasid. Reduktsioon on aadlile annetatud maade taasriigistamine. Reduktsioon parandas veidi talupoegad eolukroda. Peale seda seati koormised vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi võimud jälgisid, et talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust suuremaid koormisi. Talurahval oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole
Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid