Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused (16)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu poissi oli matemaatika tunnis?
  • Kui suur on tõenäosus et see õpilane oli tüdruk?
  • Kui suur on tõenäosus et üks neist oli tüdruku ja teine poiss?
  • Kui suur on tõenäosus et vähemalt 3 neist olid poisid?
  • Mis on sellel ajahetkel autode kiirused ?

Lõik failist

MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010
Eksami eesmärk
Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel.
Eksami vorm
Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam ­ 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, algusega kell 10.00.
Eksami 1. osa ülesannetega kontrollitakse gümnaasiumi ainekursuste põhiteadmiste ja -oskuste omandatust ning oskust neid teadmisi ja oskusi rakendada elulistes situatsioonides . Eksami 2. osa ülesannetega kontrollitakse, kuivõrd struktureeritud on eksaminandi teadmised, kui hästi ta suudab õpitud teadmisi seostada ja rakendada mitterutiinsete ülesannete korral ning milline on eksaminandi ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel (vt ,,Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava"; http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787 ).
Matemaatika riigieksami 1. osas tuleb lahendada 5 (viis) 10-punktilist kohustuslikku ülesannet ja 2. osas 3 (kolm) ülesannet ­ 2 (kaks) 15-punktilist kohustuslikku ülesannet ja 1 (üks) 20-punktiline valikülesanne, mille eksaminand valib kahe erinevasse ainevaldkonda kuuluva 20-punktilise ülesande hulgast. Kokku tuleb eksaminandil lahendada 8 (kaheksa) ülesannet. Kõikide õigesti lahendatud ülesannete eest kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami 1. ja 2. osa hindepunktide summa on vähemalt 20 punkti.
Teooriaküsimusi 2010. a matemaatika riigieksamitöös iseseisvate ülesannetena ei esine.
Eksami korraldusest
Eksaminandid istuvad eksamiruumis ühe kaupa ja laudadevaheline kaugus peab olema piisav, et õpilased saaksid iseseisvalt ja häirimatult töötada. Eksaminand kasutab eksamil isiklikke kirjutus ­ ja joonestusvahendeid ning taskuarvutit.
Vasakule Paremale
2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #1 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #2 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #3 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #4 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #5 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #6 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #7 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #8 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #9 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #10 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #11 2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1273 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AbiAndja Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
43
pdf

Keskkooli lõpueksam (2008)

Teises alaülesandes on tegemist liitsündmusega. Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas on tegemist sündmuste korrutisega või sündmuste summaga, teiste sõnadega, kas on vaja rakendada tõenäosuste korrutamise või liitmise lauset. Tõenäosuste korrutamise lause puhul on oluline teada, kas korrutatavad sündmused on sõltumatud või mitte. Tõenäosuste liitmise lause korral peab teadma, kas liidetavad sündmused on üksteist välistavad või mitte. Lahendused I 1) Olgu urnist rohelise kuuli võtmine sündmus A. m P( A) , kus n on kõigi võimaluste arv ja m ­ soodsate võimaluste arv. n Karbis on 16 kuuli, järelikult ühe kuuli võtmiseks on 16 võimalust, seega n = 16. Karbis on 6 rohelist kuuli, seega soodsaid juhuseid rohelise kuuli saamiseks on 6, seega m = 6. 6 3 Järelikult P ( A) = . 16 8

Algebra ja analüütiline geomeetria
thumbnail
40
doc

Keskkooli matemaatika raudvara

KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5

Matemaatika
thumbnail
54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon

Matemaatika
thumbnail
33
doc

Matemaatika riigieksam

Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium Test nr. 1. a 0,5 - 16b 0, 5 1. Leia avaldise - 4b 0, 25 , kui a = 16. a 0, 25 - 4b 0, 25 1) 6 2) -2 3) 4 4) 2 2. Leia antud arvudest suurim ( 2) ( 2) 3, 2 3 1 4, 7 1) 2) 3) 4) 3 4 5 2 3 1- log 3 6 - log 4 0 ,125 3. Arvuta avaldise 27 -4 väärtus. 1) 0 2) 7,875 3) ­ 7,875 4) ­ 3,875 4. On antud perioodilise funktsiooni y

Matemaatika
thumbnail
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma

Algebra I
thumbnail
7
doc

Matemaatika riigieksam

23.05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net Põhivariant 1. rida 1998 aasta matemaatika riigieksami ülesannete lahendused 8 - x 12 x +2 1. (5p) Lihtsustage avaldist ning näidake, et selle väärtus ei sõltu x väärtusest. 6 2- x 18 x 21-x Lahendus: Valemid, mida lihtsustamisel kasutati: 1 a n ; ( ab ) = a n bn ; ( a n ) = a n m n m a - n = n ; a m+ n = a m a

Matemaatika
thumbnail
34
pdf

Geomeetria stereomeetria

2 2 23 3  3 cm . 2 BC  h 3 3 2 Leiame nüüd kolmnurgast OBC Pythagorase teoreemi abil kera raadiuse R  OC  4 2   32  19 cm . Vastus. Kera raadius on 19 cm. 3 3) Riigieksam 1999 (20p.) Püströöptahuka diagonaalid on 9 cm ja 33 cm. Tema põhja ümbermõõt on 18 cm ja külgserv on 4 cm. Leidke püströöptahuka ruumala. Leidke kolmnurkse püramiidi ABDD1 ruumala. Lahendus. D1 C1 Ülesande andmete põhjal B1 BD1 = 33 cm ja AC1 = 9 cm; A1 2(a + b) = 18 cm;

Geomeetria
thumbnail
20
pdf

Geomeetria/Planimeetria.

9 ÜLESANDED 1) Arvuta võrdhaarse trapetsi pindala, kui pikem alus on 44 cm ja haar 17 cm ning diagonaal 39 cm. V: 540 cm² 2) Rõnga pindala on S. Väiksema ringi raadius moodustab kümnendiku suurema S ringi ümbermõõdust. Leia suurema ringi raadius. V: R  5 25   3 3) Riigieksam 1998. Sektorisse, mille raadius on R ja kesknurk  , on kujundatud ring. Avalda ringi raadius ning ringi ja sektori pindalade suhe. Arvuta see suhe,  2 sin 2 kui  =60 . V : o 2 2  2  3  1  sin   2

Geomeetria




Meedia

Kommentaarid (16)

HeiroK profiilipilt
Orieh Stemesok: Jah, lahendused ei olnd täiesti puust ja punasest ette antud, aga kui midagi jagad siis on aru saada mis tehtud.
17:48 20-05-2012
raiff18 profiilipilt
raiff18: Aitas palju ning kindlasti saab hästi harjutada sellele toetudes.
16:07 19-05-2012
Liiiiiiiiiis profiilipilt
Liiiiiiiiiis: Eksamikeskuse kodulehelt saab seda tasuta alla laadida!
23:34 11-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun