19-20 saj. algus (1)

Sarnased õppematerjalid

36

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa, Tartumaa) Lätlased – Valga ümbrus Muud rahvused (poolakad, sakslased, leedukad, hollandlased…) Kokku elas Eestis u 10 võõrrahvaliikmeid, enamik neist sulandus

Ajalugu

6

docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon ­ riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased ­ karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) ­ talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlki

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Vaja oli välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Liikumise algus Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse algas eelkõige rahvusliku agitatsiooniga (põhisisuks oli ,,Eestlane olla on uhke ja hää"). Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860. Aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus ­ Eestvedaja Jannsen (Hakkas väja andma Postimeest). Johann Köler aitas 1864. Aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupoegadelt pärines mõte

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu

baltisakslaste poolehoid saavutada. · Balti erikord ­ valitsemissüsteem, kus balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse.  · Eestlaste õigused suruti alla; aga see aitas kaasa siinse maa kultuuri ja omapära säilimisele, välistades venestamise. 7. Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj. 1) Vene aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid ­ rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. · 18. sajandi algul oli rahvaarv väike, tänu näljale, katkule ja Põhjasõjale ­ inimesi oli umbes 170 000. · Tänu soodsetele tingimustele kasvas rahvaarv kiiresti ­ jõuti umbes miljoni inimeseni. · Rahvaarvu tõusule aitas kaasa kestev rahuaeg ja see, et 1710.-1711. aasta katk jäi Eesti aladel viimaseks.

Eesti ajalugu

38

docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus.  Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris: 1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid – ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid – ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest.

Ajalugu

5

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti

Ajalugu

6

docx

Konspekt

· Poliitiline ­ erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine.  · Võitlus oma riigi eest ­ liikumise kõrgeim etapp. Rahvusliku liikumise eeldused: · Talurahva vabastamine pärisorjusest. · Omavalitsuste teke · Esimeste haritlaste tegevus · Tihenes koolivõrk · Vennastekoguduste tegevus · Talude päriseksostmine · Estofiilide tegevus · Sobiv poliitiline olustik ­ Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus: · 1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Fr. R. Kreutzwaldi koostatuna. · 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees", väljaandjaks J. V. Jannsen. 1860.-ndad aastad: · Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J. Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. · Aleksandri koolide loomise algatus ­ J. Adamson, J. Hurt, koolikomiteed üle Eesti. · 1864

Ajalugu

7

doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei,

Ajalugu

Kommentaarid (1)