Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis k...
üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus 1816 ja 1819 a. Talurahva seadused sätestasid vallakoolide asutamise. 1802 avati kohaliiku saksa ülikoolina taas Tartu Ülikool. Selle mõju kultuurile oli kaudne, kuid sealt tulid eesti esimesed haritlased 1821-23 ja 1825 esimene nädala leht 1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine
Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele. Jannseni perekond: 3 ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. a. Vana-Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Poisikesena kuulas ta veskitoas veskiliste jutustusi ja naljatlusi, õppis tundma piltlikku rahvakeelt, kõnekäände ning kohalikku elu ja kombeid, nimetades seda hiljem oma "suurkooliks". Siin omandas ta hea huumorisoone. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke.
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks. 3) Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel? Ta üritab ka oma ...
2) Teokoormiste normeerimine; 3) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. · 1816-1819. a seadused: Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. a ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819.a. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Et oma talus aga edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. · 1849-1856 seadused: 1849. a avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid
olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna
Isa Goriot lugemiskontroll (hindele 5) 1. Millal tuli isa Goriot pansionisse? - Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas
Walt Whitman (Walter Whitman) 31.mai 1819 26.märts 1892 · Ta oli vanuselt teine kaheksast vennast-õest. · Viis aastat õppis algkoolis Brooklynis, töötas lühemat aega trükkariaemtis ja siis ajalehetoimetuses. · Juba 17. aastasena siirdus maale ning õpetas lapsi. · 1849. aastal on Whitmanis juba esimesed kindlamad äratundmised oma osast poeedina ja tal on valminud juba esimesed fragmendid ona tulevasest tööst. · Oli ameerika luuletaja ja esseist. Peetakse ameerika mõjukaimaks luuletajaks. · Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. · Asendas Euroopa luulele omase rütmilise ja meetrilise struktuuri vabavärsiga. · See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke ...
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
James Watt James Watt (19. jaanuar 1736 19. august 1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil.James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor.Wattile, kes oli õppinud tööriistameister, toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina.1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwr...
kapitalismi suunas oli visa ja vaevaline, kujunesid rahvusliku kirjanduse tekke eeldused ajapikku, aastakümnete vältel. Ajastu iseloomustus. Vabameelsed saksa haritlased G.Merkel ja J.V. Petri kritiseerisid pärisorjust, nende eeskuju nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828
LORD BYRON Sissejuhatus George Gordon Noel Byron, kuues parun Baryn Tuntud ka kui Lord Byron 22. jaanuar 1788 London – 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka Romantiline luuletaja Elukäik George Byron kasvas üles Aberdeenis. Tema isa John Byron oli surnud juba 1791. aastal Kümnenda eluaastani elas Byron koos emaga Šotimaal. 1801–1805 õppis Byron Harrow‘ koolis, seejärel Cambridge'I ülikoolis Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. 2. jaanuaril 1815 abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu. oli täis pingeid. 10. detsembril 1815 sündis neil tütar Lady Augusta Ada. 1816. aastal läks Byron Šveitsi. Seejärel läks ta Veneetsiasse. Ta kirjutas raamatud "English grammar and the Armenian" (1817) ja "Armenian grammar and the English" (1819), ...
· January 19, 1809 October 7, 1849 · American poet, short story writer, editor, literary critic · love, beauty and death · Arabesque · Horror, crime, detective fiction, Poe's works · Tale "The fall of the House of Usher" · Tale "The Murders in the Rue Morgue" · Tale "The Masque of Usher" · Tale "Berenice" · Poem "The Bells" · Poem "The Raven" · Poem "Annabel Lee" Walt Whitman · Full-name Walter Whitman · May 31, 1819 March 26, 1892 · American poet, essayist, journalist, and humanist · His works have been translated into more than twenty-five languages · "Leaves of Grass" · "Song of Myself" · "Drum-Taps" · "Memoranda During the War" Emily Dickinson · December 10, 1830 May 15, 1886 · one of the two quintessential American poets of the 19th century · An introverted and hermetic life · 1,789 poems · Highly educated · Amherst's most prominent family
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kor...
3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna
20. Talurahvareformid 19. sajandil. (1802/1804, 1816/1819, 1849/1856/1865) 1802 Eesti aladel ja 1804 Liivimaal jõustunud talurahvaseadused. 1. Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus 2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1
REALISM 19s keskel alustasid tegevust realistid, keda huvitas kaasaeg ja lähiümbrus. Kujutati REALISM 19s keskel alustasid tegevust realistid, keda huvitas kaasaeg ja lähiümbrus. Kujutati loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid lähedal. Gustave Courbet (1819-...
kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks mõisale, tuli abi otsida sõjaväelt. 1841. aasta septembris leidis aset Pühajärve sõda, kus talupojad takistasid kihutustöö peasüüdlasteks olevate kaaslaste karistamist. Nende tegevus piirdus nuiad käes metsas redutamise ja ümber mõisa käratsemisega. Pärast 1856
Talurahvaseaduste põhjused/eeldused Põhjused: Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega kaasas käinud ühiskondlik murrang kujundas Euroopa senist elukorraldust. 2) Põhja-Saksamaal toimunud reforme ei saadud lõplikult ignoreerida ning pidi Balti aladel ka muudatusi läbi viima. 3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2.1802/1804 talurahvaseadus von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, ,,Iggaüks...". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestami...
Talupoja õigusliku seisundi muutumine 19. sajandil. (5 p) 8.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1.Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2.Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused Seadustele Talude pärandatav Pärisorjuse Perekonnanimede iseloomuliku kasutusõigus. kaotamine. Üleminek panek (1835). Talu...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
Unistuslik Iga kuntsniku kordumatu isikupära Fantaasiaküllane Luuleline Sisaldab müstikat Traagiline lõpp Romantismi maalikunsti omadused Teemad olid dramaatilised Dünaamika ja kirglik tunneteavaldus Värvid võeti uuesti kasutusele Romantismi kuntsnikud Theodore Gericault (1791-1824) Eugene Delacroix (1798-1863) Caspar David Friedrich (1774-1840) Romantismi maalid Theodore Gericault "Meduse'i parv" 1819 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/Th%C3%A9odore_G %C3%A9ricault,_Le_Radeau_de_la_M%C3%A9duse.jpg Caspar David Friedrich "Kahekesi kuud vaatamas" 1819 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fe/Caspar_David_Friedrich_- _Two_Men_Contemplating_the_Moon_-_WGA08256.jpg Eugene Delacroix "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 1830 http://www.artrenewal.org/artwork/048/48/22530/liberty_leading_the_people_(28th_j uly_1830)-large.jpg
Looming Alustas 1806(„Jõudeaja tunnid“) aga siis sattus kriitika ala „Childe Haroldi päevaraamat“ 1812 Suur tuntus Peateos „Don Juan“(1819-1824) – 17 laulust koosnev poeem Viimane poeem jäi lõpetama Looming Maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses Teoste kangelased intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu „Lara“ 1814 „Mazeppa“ 1819 „Kohtunägemus“ 1821 Tähtsus Kirjandusvoolu rajaja - baironism Byroni loomingul on olnud suur mõju slaavi kirjanduse arengus Tema elust ja loomingust on inspiratisiooni saanud paljud muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud Tsitaat Pärisorjad!Kas te siis ei tea,kes ihkab vabadust, ise võitlema peab? (“Childe Haroldi palveränd”, 1818) Huvitavat Byronil olid kompjalad Toetas oma rahaga Kreeka sõjalaevastikku kirjavahetuses Goethega
Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine Majandusliku jõukuse kasv Haridusliku taseme tõus Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased eestlased) Esimene laulupidu (18.20. juunil 1869) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84rkamisaeg http://www.slideshare.net/tiinakull/rahvuslikrkamine https://www.google.ee/search?q=rahvuslik+% C3%A4rkamine&ie=utf8&oe=utf8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefo Tänan tähelepanu eest!
George Gordon Byron George Gordon Noel Byron (tuntudka kui Lord Byron, 22.jaanuar1788 London 19. aprill 1824Mesolóngi, Kreeka)on maailmakirjanduses revolutsiooniliseromantismirajaja. Kuigi sünnilt aristokraat,vihkasByrontüranniat;loovutadeskoduja isamaa, pühendadesta omaelu poeesiaja vabaduseteenimisele.Ta oli admiral John Byroni poegja matemaatikAda Lovelace`iisa. Ta sai tuntuksmitteainultoma luuletustegavaid ka ekstsentriliseeluviisi, armuafääride,võlgadeja intsestisüüdistustetõttu. Kogu omatormiliseelu kesteljäi ta truuks poeedi kutsumusele; poeesia pakkus talle vaimustust ja rahuldust. Belinski, keskõrgelthindasByroni teoseid,kirjutastemakohta:"Byronkirjutas Euroopajaoks;seesubjektiivnevaim,mis oli nii võimasja sügav,seeisiksus, mis oli nii kolossaalne(mahukas),uhkeja murdumatu,ei püüdnudmitteniivõrd omaaegsetinimkondaja kujutada,kuivõrd niihästi minevikukui oleviku, möödunudkui käesolevaaja üle kohutmõista." ELUK ÄIK: GeorgeBy...
Im Oktober 1801 begann für Joseph und Wilhelm der Besuch des katholischen MatthiasGymnasiums in mit InternenWohnung. Häufige Theaterbesuche und frühe Gedichte sind aus dieser Zeit bekannt. Von 1805 bis 1806 studierte Eichendorff Jura und Geisteswissenschaft und philologische Vorlesungen 1809 verlobte sich Eichendorff mit Luise von Larisch (17921855) In Aprin 1815 hatten sie geheiratet Gleichen Jahr wurde sein erster Sohn geboren, 1817 die zweite Sohn, 1819 die Tochterund 1821 die Tochter Agnes, die jedoch im folgenden Jahr starb. Er zog mit seiner Frau Luise zu seiner Tochter Therese und deren Mann, dem preußischen Offizier Louis von BessererDahlfingen Tod seines Bruders 1849 Eichendorff starb am 26. November 1857 in Neiße (Schlesien) an Magenkrebs. Gedichte Sehnsucht (1834) Wünschelrute (1835) Mondnacht (1837) Die zwei Gesellen (1818) Lichtlein im Walde (1836) Frühlingsgruß Stimmen der Nacht (1841) Romane und Erzählungen
Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine. Tekkis aga rahulolematus, sest talupojad lootsid maad tagasi saada. *Talurahvas vabanes mõisa kontrolli ja valitsemise alt järk-järgult. 19. saj algul loodi nt vallakohus ja tekkis olukord, kus valda ei valitsenud mõis vaid mõis ja talupojad koos
Ajakirjandus - avalikkuse teke Suurperedest tuumikperede teke Klassiühiskonna ilmingud – uued kihid, haritlased, külarätsepad, möldrid, eestlastest kirikuõpetajad jt. Moderniseerumine TALURAHVASEADUSED 1802 “Iggaüks” – õigus vallasvarale, põline kasutamisõigus talukohale 1804 Liivimaa talurahvaseadus talurahvakohtud; piiratakse mõisnike omavoli 1816 Eestimaa talurahvaseadus – talupoegadele isiklik vabadus 1819 Liivimaa talurahvaseadus (+ Saaremaal), perekonnanimed 1849 Liivimaa talurahvaseadus – maa endiselt mõisnike oma, kuid määratakse kindlaks kasutamise viis – rent 1856 Eestimaa talurahvaseadus – rendikorraldus 1863 passiseadus. 1865 keelatakse teorendi nõudmine. 1860 ndad aastad - maade päriseksostmise buum, väljarändamine. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda. Moderniseerumine
Elukäik Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi Sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga. 1812. aastal aga viidi ta ületeenistusse Mustale merele , kus määrati fregatt Minerva komandöriks. Elukäik 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev ) ja "Vostok" ümbermaailmareisi
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, s...
luuletuste ja säilinud päevikulehekülgedega: „Laulud, päevaraamat ja kirjad“. Kuulus lugu Kristjan Jaagu Tartu ülikoolis käimise kohta on levinud üks lugu. Kristjan Jaagu vanematel oli väga vähe raha ja K. J. ei saanud alati kodust Tartusse ülikooli postihobustega sõita. Et ta siiski väga tahtis ülikoolis käia, astus ta mõnikord jala Riiast Tartusse. Riia ja Tartu vahemaa on umbes 200 km. Tartu Ülikool 1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli usuteadust ja filosoofiat õppima. Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta tervis muutus halvaks, ülikool jäi pooleli Sidemed Eestiga Vaatamata lapsepõlvele Lätimaal pidas Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit Ta oskas hästi eesti keelt vanemad Isa Jaak oli pärit Eestist Viljandimaalt. Ta töötas Riia Jakobi kiriku kellamehe ja köstrina Ema ei olnud eestlane,
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...
töö tegi ära perekond ise. Pooldati kaitsetolle. Pooldati täielikku vabakaubandust Euroopaga. Tööstuse kiire areng(uued tehnilised leiutised, Töötuse peaaegu et puudimine(jäädi kindlaks suurte tööstuslinnade teke, hakati ehitama orjadele, ei tahetud kasutusele võtta uusi raudteed) leiutisi) Missouri kompromiss: 1819. aastal tuli Senatis päevakorda Missouri osariigi vastuvõtmine Ameerika Ühendriikide koosseisu. Kuna Senatis oli orjapidamist ja vabade osariikide esindajaid võrdselt, siis otsustati tasakaalu säilitamiseks sõlmida kompromiss: korraga võeti vastu kaks osariiki, üks vaba ja teine orjanduslik. Orjus kui probleem: orjus muutus puuvillakasvatuse tõttu üha tulutoovamaks ja see teravdas põhja- ja lõunaosariikide suhteid veelgi rohkem. Lõunaosariikide väikemajapidajad ei
1.Viini kongressi eesmärgid ja ülesanded olid a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka ...
Bellingshausen sai kõvasti kiita . Lisaks ülendati ta leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasemist kaptenleitnandiks . Ta purjetas mitmete laevade komandörina ka Läänemerel. 1890 . aastal võttis Bellingshausen Rootsi laevastikuga osa merelahingust Suursaare ja Seiskäri lähedal . Pärast lühiajalist teenistust Riias määrati Bellingshausen Musta mere laevastikku , kus ta osales lahingus Kaukaasia rannikul , tegeles hüdrograafiaga , ning täpsustas merekaarte . 1819 . aastal sai ta ülesande , määrata Musta mere rannajoone tähtsamate punktide koordinaadid , mida meresõitja asus innukalt täitma . Kuid töö jäi pooleli . 24 . aprillil 1819 . aastal kutsuti ta kiiresti Peterburgi , kus teda ootas Vene laevastiku esimese Antartikaekspeditsiooni ülemaks määramine . Teise reisi ettevalmistused ja mitmete saarte avastused . Põhja - , kui ka Lõuna Jäämere ekspeditsioon pidi toimuma hiljemalt juuli algul ,
A stone in Glasgow Green marks this spot, where the industrial revolution really began. Watt's engines were initially used for pumping water from copper mines. Later, the new cotton mills, which had been built near fastflowing rivers to take advantage of water power, almost all switched to steam. Gradually, mills began to move toward the centres of population. At first, steam power was used mainly for spinning, but eventually weaving was also powered by steam engine. By 1819, the year of Watt's death, there were 18 steam weaving factories in Glasgow, with 2800 looms. (This was excellent news for factory owners, but hundreds of unemployed handloom weavers were not so happy.) Despite his success, Watt was a rather insecure and jealous man, who did not like others having their own ideas. When one employee of the company, a man named William Murdoch, experimented with high pressure
mängis ise peaosades: 1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab" 1821 "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama" (J. Hutti järgi) 1824 2-vaatuseline" Permi Jago unne-näggo" (L. Holbergi "Mäeotsa Jeppe" ja A. von Kotzebue "Der Trunkenbold`i" järgi). Peale 1824.aastat läks Stinsberg Saksamaale ja tema hilisem elukäik on teadmata. PROFESSIONAALNE EESTI MUUSIKATEATRI TEKKIMINE Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 24. juunil 1865. aastal asutas "Vanemuise Seltsi". "Vanemuise Selts" organiseeris Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 24.juunil 1870. aastal kanti Tartus ette "Vanemuise Seltsi" 5. aastapäeval Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg". Seda päeva loetakse "Vanemuise" teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871
(. drama -- ) -- , . , . , , , . , . , -- , -- . , . , , , , . , . , , . (), , . -- , , -- , , . -- , , , , . . , , -- (70--80 . ), 3--4 . , ' . "" . . , , . , , . "" . , : -- , -- . "" , , , , . : , . (. tragdidia tragos -- , ode -- , , ) , . ' . . , , -- . . . . -- , , , , -- . . "" , , "" . . ' ( ""): 1) (); 2) ; 3) ( ); 4) ( ); 5) ; 6) . -- , . ' . (. komodia komos -- ode ) -- , . . , , , . , . , , . . "", "", "" ...
George Gordon Noel Byron George Gordon Noel Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta oli admiral John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu.George Byron kasvas üles Aberdeenis, kus teda kasvatas soti Gighti aadlisuguvõsast pärit ema Catherine Gordon. Inglise viitseadmiralist isa John "Mad Jack" Byron oli surnud juba 1791. aastal. Byronil olid kompjalad ja ta kannatas selle puude pärast, mis takistas tal seltskonnaelus osalemast, sest ta ei saanud näiteks tantsida.Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma mõisa Nottinghamshire'is ja aadlitiitli Baron Byron of Rochdale in the County Palatine of Lancaster ja pärast täisikka jõudmist ka koha Lordidekojas. Kuna mõis oli halvas seis...
1784. Maalikunst Prantsusmaa Jacques Louis David Marat' surm. 1793. Maalikunst Prantsusmaa Jean Auguste Dominique Ingres. Mademoiselle Caroline Riviere. 1806. Maalikunst Hispaania 3.mai 1808.a. Fransisco de Goya ROMANTISM 1820 - 1840.a. Maalikunst Prantsusmaa Theodore Gericault. "Meduse'i parv". 1819 Maalikunst Prantsusmaa Eugene Delacroix. Vabadus viib rahva barrikaadidele. 1830. Maalikunst Inglismaa John Constable. Salisbury katedraal. 1820. Maalikunst Inglismaa William Turner. Matus merel. 1842. Skulptuur Prantsusmaa Francois Rude (1784-1855). Marseljees. 1833-1836
19. sajandi teisel aastakümnel (1819 a) muutus põhjalikult Eesti põlisrahva õiguslik olukord, sest talupojad vabanesid pärisorjusest. Sellega kaasnes eestlaste iseteadvuse tärkamine ja rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta a...
Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Kirjutas "Laul" 1819 juunis, kuna igatses kodu ja vanemate järele ja hüvastijätu Eestiga, "Üks jutt". Riias andis ta keele ja matemaatika tunde. Tal jäi Moskva ülikooli professori J.Heymi vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine pooleli. Peterson suri 4
Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 4.1. Talupoeg jäi endiselt maa külge kinnistatuks. Talle anti õigus omada vallasvara ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus jäi piiratuks, said perekonnanimed. 4.3. Kujunes vallakogukond; loodi vallakohtud, magasiaidad, vaestehoolekanne. Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine,
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
, , . , . 1764 II, . 225 . , «» ( ). 1769 , 600 , « », . 1772. «» . , , XVI--XVIII . -- « » , «» , «» , , , , , . - , 1779, ( « » « ») . 5 1781, . -, « », . . , , , . . 1796 3096 . I I , , . - «» « » ( ). 1819 « » . I . 1810- , . (1814). I, , ( ). « » « » . 1845 «. », «. » . II «» , «» « » . , . 1852 , , , , , , VIII--XIX . XIX , , 1895 . . , . XIX () , . , , , « », XVII , . . . , , , , , , , . , - .
Johann Voldemar Jansen (sünninimi Jaan Jansen). (1819-1890). Koostajad Laura Helena Soonvald ja Grete Mägi. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838
Johann Voldemar Jannsen 16.mai 1819 13.juuli 1890 1863 - hakkas välja andma uut ajalehte, "Eesti Postimees". 1865 - asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 - organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud 1870 - pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile. 1869 - andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees". Mõni kuu enne esimest laulupidu - ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud".
WILLIAM TURNER 1775-1851 Inglise maalikunstnik ja graafi k Tuntud kui valguse maalija MAALIKUNST Ajalooteemalised fantastilised ja mugandatud maastikumaalid 1819 – valguse maalimine STIIL JA LOOMING Kasutas akvarell ja sügavtehnikat Hiljem õlimaal Mõjutajad: Claude Lorraini, hollandi meremaalid, Veneetsia koolkond Tänapäev impressionistide eelkäija KUULSAIMAD MAALID Võitlev Temeraire 1839 Trafalgari lahing 1808 KUULSAIMAD MAALID Odysseus ja Polyphemos 1829 Lumetorm 1842 KUULSAIMAD MAALID Vihm, aur ja kiirus Päikesetõus merekoletisega 1844 1845 AITÄH KUULAMAST
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
