11. klassi konspekt (9)

Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust.
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö vahega.
∆U = Q – A
∆U-siseenergia muut, Q- soojushulk (J), A-töö
Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades.
II prints . entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia.
Jääval temperatuuril entroopia muudu valem:
∆Q- sooj .hulga muut(J), T-abs.temp(K)
∆S-entroopia(J/K)
Gaasi töö paisumisel on võrdne gaasi rõhu ja ruumala korrutisega
A=p*∆V P-rõhk
Sooj.mas. SoojendiT1 –Q1 Gaas —Q2JahutiT2, gaasist väljub töö A
eeta-kasutagur (%)
Reaalne gaas on gaas, kus on:
1)gaasi molekulidel olemas ruumala
2)gaasi molekulide vaheline vastastikmõju
Pindpinevus – vedelik üritab omandada võimalikult väikese pindala.
Pind käitub pingule tõmmatud kilena, sest mõjub jõud risti pinnaga.
Fp=σ*l Fp-pindpinevusjõud, sigma-pi-pi.tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m)
Kui ved ja tahke keha molek omavahelised kõlgetõmbejõud on suuremad kui ved. sisesed , siis ved märgab tahket pinda. Athesioon>
Kui ved molek omavahelised külgetõmbejõud on suuremad kui ved ja tahke keha, siis ei märga. Kohesioon >
Kapillaarsus , veesamba kõrguse valem:
h-kõrgus, roo, r-raadius(m), pipi.t.
Abs.õhuniiskus, grammi kuupmeetri kohta.
Suhteline õhuniiskus φ = ρ/ρ0*100%
Küllastusolekule vastavat temperatuuri nimetatakse kastepunktiks.
[ ELEKTER ]
Laengute jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv.
q1+q2+q3= const .
Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga .
F-laengutevaheline jõud (N)
q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C),
r-kaugus(m), k-võrdetegur ()
Elementaarlaeng
Elektrivälja põhiomadus: see mõjub välja sisse asetatud laengule mingi jõuga: elektrijõuga.
E-välja tugevus (N/C)
Superpositsiooniprintsiip: kui mitu laengut tekitavad antud punktis elektriväljad, siis resultantväljatugevus on võrdne nende vektorsummaga.
E=E1+E2+E3... (kõik vektorid )
A=q*U (J) [U-pinge] Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1 volt, kui el.väli teeb 1 kuloni suuruse laengu liigutamisel tööd 1 J.
El.mahtuvus on suurus, mis iseloom. juhi võimet salvestada el.laenguid.
S-plaadi pindala(m2), ε- keskk . Suht. Dielektriline läbitavus, ε0-8,85*, C=q/U (F)
Kondensaatori energia on võrdne plaatidevahelise el.välja energiaga
Ohmi seadus: voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
I=q/t (A) R=ρ ρ- eritakistus
Jadaühenduse korral:
I= I1=I2=I3
U= U1+U2+U3
R= R1+R2+R3
Rööpühenduse korral:
I= I1=I2=I3
U= U1=U2=U3
El. Voolu töö A=U*I*t(J) pinge, voolutug, aeg
Paigalseisvates metalljuhtides muutub kogu el. voolu töö soojuseks. Joule’i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga .
Q=*R*t
Elektromotoorjõuks nim. Kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtud töö ja laengu suuruse suhet.
ε= (J/C=V) -kõrvaljõud(J)
Vooluallikal on sisetakistus r, mis Ohmi seaduses liidetakse R-le.
I = U / R+r
Lühis: R on väike, mõjub ainult tühine vooluallika sisetakistus. Suur vool.
Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevusega ja ajaga.
m=k*I*t k-el.keem. ekvivalent mi/qi
Huumlahendus : madal rõhk, mõnisada volti, normaaltemperatuur. Reklaamtorud, päevavalguslambid, virmalised .
Kaarlahendus: atmosfäärirõhk, kõrge temp, madal pinge. El. keevitus , võimsad projektorid.
Koroonalahendus : normaalrõhk, tavatemperatuur, ülitugev el.väli, teravikud. Püha Elmo tuled, tsepeliin.
Sädelahendus: kui vooluallika võimsusest ei piisa pideva kaar- või huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I.
Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon : kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns.
Doonorlisand: arseen . Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N-tüüpi.
Aktseptorlisand : võtab el. omale ära. P-tüüpi.
Magn . induktsiooni vektori B suund määratakse kruvireegliga: kui kruvi kulgeva liikumise suund ühtib voolu suunaga juhis, siis kruvipea pöörleva liikumise suund ühtib induktsiooni suunaga.
B-magn.indukts (T), M-jõumoment (Nm), S-raami pindala. Keerdude arv nimetajas
Magnetvoog on suurus, mis iseloomust. Magn. välja läbi mingi pinna.
Φ=B*S*cosα (Wb)
Magn.välja asetatud vooluga juhe hakkab liikuma Amperei jõu mõjul.
Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Ampere’i jõu suunda.
F=B*I*∆l*sinα(*n) F-amperei jõud, ∆l-juhtme pikkus, α-nurk B ja voolu vahel.
Lorentzi jõud määrab ära magn.välja poolt mõjuva jõu magn.väljas liikuvale laengule. Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad laengu liikumise suunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Lorentz’i jõu suunda.
FL-Lorentzi jõud, v-laengu kiirus
Homogeenses magn.väljas hakkab jääva kiirusega risti indukts.joontega liikuv osake tiirlema ringjoonel, mille raadius avaldub valemist :
m-mass(kg), v-liik.kiirus (m/s)
Magn.läbitavuse järgi jagatakse ained kolmeks:
Paramagneetikud, μ>1
Diamagneetikud , μ