Valemid, teoreemid, seosed, tunnused, tingimused MATEMAATIKA EKSAMIL XI KLASSIS 1) a2-b2 = (a+b)(a-b) 2) a3 + b3=(a+b)(a2-ab+b2) 3) a3 - b3=(a-b)(a2+ab+b2) 4) (a+b)3 =a3+3a2b+3ab2+b3 5) (a-b)3 =a3-3a2b+3ab2-b3 −b ± √ b2−4 ac 2 6) a) lahenda ax + bx+c =0 2a b) tegurda : ax2 + bx+c= a( x− x1 )( x−x 2) c) tegurda ax3 + bx2+ax+b= x2(ax+b)+ax+b = (ax+b)(x2+1) 7) lim an bn lim an lim bn n n n 8) lim an bn lim an lim bn n n n 9) lim anbn lim an lim bn n n n an 10) lim lim an lim bn n bn n n 11) Korrutise tuletise sõnastus ja valem (u * v ) ´ = Korrutise tuletis võrdub esimese teguri tuletise ja teise teguri korrutisega, millele ...
1. Mis on fni määramispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? (õpikus lk. 125) 2. Mis on fni muutumispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? 3. Mida nim. fniks?(lk. 124) 4. Mida nim. fni nullkohtadeks? Tähis ja tingimus. 5. Mida nim. fni positiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 6. Mida nim. fni negatiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 7. Millal nim. fni vahemikus kasvavaks? 8. Millal nim. fni vahemikus kahanevaks) (lk. 134) 9. Missugust fni nim. kasvavaks? 10. Missugust fni nim. kahanevaks?(lk. 136) 11. Millal on funktsioonil kohal xe maksimum? (lk. 136) 12. Millal on fnil kohal xe miinimum? 13. Missugust fni nim. paarisfniks? (lk. 147) 14. Milline omadus iseloomustab paarisfni graafikut? 15. Missugust fni nim. paariituks? (lk147,148) 16. Milline omadus iseloomustab paaritu fni graafikut? Vastused 1. Fni määramispiirkonnaks X nimetatakse argumendi x kõigi väärtuste hulka mille korral saab f...
y = f (x) y' = f ' (x) c 0 Kontstandi tuletis on null. x 1 Argumendi tuletis on üks. x² 2x x³ 3x ² x nx -¹ Astmete tuletis on astendaja korrutatud ühe võrra väiksema astendaja astmega. f (x) + g (x) f '(x) + g '(x) Summa tuletis on liidetavate tuletiste summa. f (x) · g (x) f '(x) · g (x) + g '(x) · f (x) Korrutise tuletis on esimese teguri tuletis korruatatud teise teguriga liita teise teguri tuletis korrutatud esimese teguriga. f (x) f '(x) · g (x) - g '(x) · f (x) Murru tuletis on murd mille nimetajaks on g (x) [ g (x) ] ² eelmise nimetaja ruut, lugejas on lugeja tuletis ...
1. Antud on funktsioonid f(x) = logx ja g(x) = -1 1.1. Skitseeri ühes ja samas teljestikus nende funktsioonide graafikud; 1.2. Leia millistes punktides on nende funktsioonide väärtused võrdsed; 1.3. Leia milliste argumendi x väärtuste korral on funktsiooni f(x) väärtused väiksemad funktsiooni g(x) väärtustest; 1.4. Leia funktsiooni f(x) väärtus, kui x = 10 cos 4 2. On antud funktsioon y =x 3 -5x 2 . Leia selle funktsiooni 2.1. nullkohad; 2.2. positiivsus- ja negatiivsusvahemikud; 2.3. ekstreemumkohad, nende liik ning ekstreemumpunktid; 2.4. kasvamis- ja kahanemisvahemikud; 2.5. skitseeri selle funktsiooni graafik; 2.6. graafikule puutuja punktis, mille abstsiss on 5. 3. Antud on funktsioonid f(x) = sin2x ja g(x) = sinx. 3.1. lahenda võrrand f(x) = g(x) lõigul [0;2] ; 3.2. joonesta ühes ja samas teljestikus funktsioonide f(x) ja g(x) graaf...
Matemaatika ,,Funktsioon" test Võrdeline seos muutujad x ja y on seotud valemiga y=ax, kus (a0) Võrdelise seose graafikuks on sirge, mis läbib 0-punkti. a>0 I & III a<0 II & IV Suurust y nimetatakse sõltuvaks suurusest x, kui erinevatele x väärtustele vastavad kindlad y väärtused. · X-sõltumata muutuja · Y-sõltuv muutuja Funktsioon vastavus, mille järgi sõltumatu muutuja igale kindlale väärtusele seatakse vastavusse sõltuva muutuja mingi väärtus Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks nimetatakse kõikide selliste muutuja x väärtuste hulka, mille korral saab funktsiooni väärtust y arvutada. (Tähis:X) Funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonnaks nimetatakse muutja y kõigi väärtuste hulka.(Tähis:Y) Funktsiooni esitusviisid: valem, sõnaline formuleering, nooldiagramm, graafik, tabel. Funktsiooni nullkohaks nimetatakse argumendi väärtust, mille korral funktsiooni väärtus on null. Võrrand-(f(x)=0)(Tähis:X0) Funktsiooni posit...
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
2. Andmed 2.1 10.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 5 5 4 4 5 5 5 5 3 4 3 5 3 3 3 2.2 11.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 4 5 4 4 3 4 3 4 4 4 3 5 4 5 5 2.3 12.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 4 3 4 3 4 3 3 ...
7. Vormsi Põhikooli õpilased mõõtsid 1.-10. detsembrini 2006. aastal iga päev Õpetajale õhutemperatuuri. Mõõtmistulemused on esitatud tabelina. 3 punkti Kuupäev 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. T (oC) 8 7 7 7 7 8 8 8 8 8 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Milline oli keskmine õhutemperatuur 2006. aastal 1.-10. detsembrini? MATEMAATIKA 28 29 ...
Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. klassi õpilastel Roosmarii Sarapuu, 7. klass Liisa Õunpuu, 7. klass Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Inge Vahter Eesmärgid Anda kirjanduse põhjal ülevaade: • lülisambast ja selle kujunemisest lapse- ja noorukieas • kuidas raske koolikott võib mõjutada kasvava lapse lülisammast • 2009-2010 ja 2014. aasta sügisel läbiviidud koolikoti kampaaniast • milline peab olema õpilasele sobiv koolikott ja kuidas seda valida Praktilise töö eesmärk • Praktilise töö käigus kaaluda ühe nädala jooksul SÜG- i 1.-9. klassi kahest paralleelist ühe klassi õpilaste koolikotid ja teha sellest kokkuvõte • Uurida, kui paljudel SÜG- i 1.-9. klassi õpilastel esineb rühihäireid • Uurida, kas lastev...
Õpetajale 9. Antud on ristkülik külgedega a ja b. Ristküliku sees on viirutatud kolmnurk 4 punkti (vaata joonist). Arvuta viirutatud kolmnurga pindala ruutdetsimeetrites, kui a = 20,5 cm ja b = 60 cm. Kolmnurga alus on ________ ja kõrgus on ________ . 33 b 34 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ 35 MATEMAATIKA a Vastus: _____________________________...
Matemaatika Riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa3.pdf# Gümnaasium matemaatika 1.-5 kursus Õppeaine: Matemaatika (lai kursus) Klass: 10. klass 1. Õppekirjandus: l.Lepmann, T.Lepmann, K.Velsker Matemaatika 10.klassile 2. Õppeaine ajaline maht: 5 kursust (175 tundi) 3. Õppeaine eesmärgid:õpilane 1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest; 2) tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise; 3) kasutab matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades; 4) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 5) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu: Käsitlevad teemad Käsitlevad Õpitul...
Saku Gümnaasium Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis ? Matemaatika statistika-uurimistöö Koostanud: Siim Seimoja Klass:11RE Juhendaja: Krista Polman Saku Gümnaasiumi õpetaja Saku 2013 Sissejuhatus Kirjutasin uurimistöö teemal: ,, Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis?``. Kirjutasin uurimistöö vastavalt matemaatika kodusele ülesandele, koostada statistika-lühiuurimis enda valitud teemal. Just selle teema valisin ma põhjuse...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
Valemid ja öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu TEEMADE JÄRJEKORD: 20.Võrdhaarne kolmnurk 1. Peegeldus punktist ehk tsentraalsümmeetria 21.Võrdkülgne kolmnurk 2. Sümmeetrilised kujundid 22.Võrdhaarse kolmnurga omadused 3. Lõigu keskristsirge joonestamine 23.Võrdhaarse kolmnurga omadused 4. Nurga poolitamine 24.Kolmnurga alus ja kõrgus 5. Kolmnurk 25.Kolmnurga alus ja kõrgus 6. Kolmnurga külje vastasnurk ja lähisnurk 26.Täisnurkse kolmnurga pindala 7. Nurga vastaskülg ja lähisküljed 27.Kolmnurga pindala 8. Kolmnurga nurkade summa 28.Positiivsed arvud- de...
Matemaatika on lõbus Kert Adams AUTORI EESSÕNA See raamat on mõeldud 2 klassile matemaatika treenimiseks.Seda võiks teha koos ema või isaga.Kõik ülesanded on järjestatud teemade kaupa,mis tähendab et kõik teemad tuleb läbi võtta.Juhul kui laps oskab juba nt 2 klassi liitmist ja käib 2 klassis,oleks tarvilik ikkagi algusest alustada,et laps materjali kinnistaks.Lisaks on veel ka iga natukese aja tagant kontrolltöö sarnased leheküljed kus all on hinde lahter kuhu vanem võib lapsele hinde panna ja iga teemal on ka osa punast teksti ,mis tähendab et see tuleb meelde jätta. HEAD LAHENDAMIST 2 KLASS KELL 1H = 60min 30min = pool tundi 15min = veerand tundi 45 min= kolmveerand tundi 1min = 60s TÄIDA TABEL KELL KELL KELL PRAEGU 30 MIN 1H PÄRAST PÄRAST 6.00 8.00 10.40 4.00 8.45 KIRJUTA LÜNKA SÕNAD ABI SAAD KELLAL...
Matemaatika 7 klass 1 veerand Across 3. Mitme nullist erineva arvu korrutis on negatiivne,kui negatiivsete arv on 4. korrutis nulliga 8. on alati mittenegatiivne arv 10. Kahe samamärgilise arvu korrutis ja jadatis on 11. Kahe erimärgilise arvu korrutis ja jagatis on 12. Korrutamise vahetuvus sedaus Down 1. Korrutamise ühenduvuse seadus 2. Kahe vastandarvu summa on võrdne 5. Mitme nullist erineva arvu korrutis on positiivne, kui see arv on 6. Kui kahe arvu summa on võrdne nulliga ,siis need on teineteise 7. Nulliga jagada 9. Teineteise vastandarvu absoluutväärtus on
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander 12. klass Uurimustöö Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...............................................................................................................5 1.1 Sagedustabel.................................................................................................................6 1.3 Histogramm............................................................
Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi. Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Se...
Ülesanne 1 1, Paranda sisestamise vead, Kasuta tööriista "Otsi ja Asenda" 2, Anna veerule "Arv 4" rahavorrming "Euro", 3, Tee arvutused, Kasuta lahtrite aadresse ja valemite kopeerimist, 4, Kopeeri veerg "Arv 1" 25, reale, Kirjuta veeru nimeks "Kahekordne " ja muuda teksti suunda 5, Korruta veerus "Kahekordne " olevad arvud 2-ga Arv 1 Arv 2 Arv 3 Arv 4 =Arv1+Arv2 =Arv4-Arv2 =Arv1*Arv2 =Arv3/Arv2 1 33 6478 0,23 34 -32,77 33 196,30303 2 34 7839 0,34 36 -33,66 68 230,558824 3 567 346 0,35 570 -566,66 1701 0,61022928 4 1 765 3 567,01 5 3 566,01 4 765 16,56 2 891 435,67 18,558 433,67 33,116 445,5 6 3 ...
Kooli nimi Nimi 11. klass Uurimustöö KAS AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE HINDED ON OMAVAHEL SEOSES? Juhendaja: nimi aasta Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada kas ajaloo hindel on seos ühiskonnaõpetuse hindega või vastupidi. Valisin sellise teema, sest tahtsin teada saada kas ajaloo hinne sõltub ühiskonna hindest või vastupidi, või kas kahe aine vahel on üldse seost. Eelkõige tundus teema huvitav, sest kahte ainet õpetab üks õpetaja. Hüpotees: Kas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse hinded on omavahel seoses? Uurimustöö üldkogum on 9. Klass, millest valimi moodustab 20 õpilast. 10 poissi ja 10 tüdrukut. Hinded sain teada suulise küsitlemise teel. Mõlema aine hinnete puhul on tegemist järjestustunnustega. Kõik arvutused on tehtud Microsoft Excelis vastavate valemitega. 1. Uurimustöö...
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0,...
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0,...
MATEMAATIKA TÖÖPLAAN 4b. klassile II POOLAASTA Aine : Matemaatika Klass: 4 B Õpetaja : Kasutatav õppekirjandus: Matemaatika õpik 4. klassile II osa. K. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika töövihik 4. klassile II osa. K. Kaasik, A. Kaasik, Avita 2005 Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 4. klassile. A. Kaasik, Avita 2002 Matemaatika lisaülesanded 4. klassile. K. Laanmäe, Avita 2002 Nüüd on minu kord. E. Pehkonen, L. Pehkonen, Avita 1997 Matemaatikaviktoriinid 1.4. klassile. E. Saidla, Avita 2003 Interaktiivsed töölehed Üldeesmärgid : Jätkuvalt pöörata tähelepanu õppeedukuse kvaliteedi parandamisele. Tõhustada oluliselt koostööd aineõpetajate vahel. Märgata õpilase individuaalsust ja leida õpilase arenguks sobivaim õpikeskkond (võimeterühm, individuaalne õppekava) Kujundada oma aine ja klassijuhataja t...
Kontrolltöö. 10. Klass. Hiina Nimi............ 1.Täida lüngad. 17,5p Hiina kultuuri hälliks peetakse 1)................jõe alamjooksu orgu ja 2) ................. poolsaart. 3)...........sajand eKr. pärinevad sealt leitud kirjamärgid. Need graveeritud4)............kirjamärki, panid aluse hiina 5)........................ . Hiina kultuurile avaldas suurt mõju 6) ...................... õpetus.7) ........ riigi perioodil 8).........eKr - .......pKr tegutsesid pealinnas riigikoolid. Hiinas oli 9)........... ja 10)........... astme koole. Riigikoolide süsteemi rajati alles 11) ..... sajandil. Kooli mindi 7-8 aastaselt ja 12)....... õppeaasta ning õpiti koidukust, kuni 13)......... . Puhkepäevi ei peetud ning koolivaheaegu oli 14).... . Koolis oli range distsipliin. Alguses õpiti pähe lihtsamaid lauseid, hiljem kee...
IISAKU GÜMNAASIUM 8.KLASS Füüsika Georg Simon Ohm Referaat Koostaja: Janre Kurs Juhendaja: Relika Kaljumäe Iisaku 2008 Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789 Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp, ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist, uisutamist ja piljardit. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofessor Langsdorfi soovitusel jätkas siiski õpinguid iseseisvalt. Täiendanud end kaks aastat omal käel, naasis Ohm ülikooli õpinguid jätkama ja sai juba sama aasta oktoobris (1811) doktorikraadi. Järgnev...
TASEMETÖÖ Matemaatika 4 klass I p/a 1.Kirjuta a)vahetult eelnev arv arvudele b)vahetult järgnev arv arvudele 4020 8009 5000 2799 5010 3019 2000 4899 2.Arvuta peast 40 * 60 = 6 : 0= 307 + 403 = 534 30 = 20 * 50 = 160 : 4 = 134 + 18 = 2400 1300 = 21 * 4 = 0 : 8= 606 + 304 = 474 70 = 16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = ...
STATISTIKA TÖÖLEHT 1. Klassi matemaatika kontrolltöö hinded 10-palli süsteemis olid 7, 5, 8, 6, 7, 9, 3, 6, 5, 6, 4, 7, 6, 6, 8, 7, 10, 9, 7, 4, 8, 5, 6, 7, 8, 9, 6, 7, 7, 8. a. Sisesta andmed EXCELi töölehele tulpa A b. Moodusta andmetest variatsioonirida(tulbas), selleks märgista tulp ja vali menüüreast Sort&Filter – ascending. c. Koosta ülesande andmete põhjal sagedus- ja suhtelise sageduse tabel, näiteks selliselt C D E 4 Hinne(x) Sagedus(f) Suhtel. sagedus (%) 5 1 0 0 6 2 0 0 7 3 1 3,3 8 .................. .............................
Kool 14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE TANTSIMAS KÄIDUD AASTAD Uurimustöö matemaatikas Nimi Klass Juhendaja Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Uurimustöös esinevad mõisted, tähised ja seletused....................................................... 3 1. Hinnete tabel küsitluse põhjal.......................................................................................... 5 2. Statistiline rida................................................................................................................. 5 3. Variatsioonirida..............................................................................................................
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine 6. klass Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut: ·Kuidas Kuidas teisendati murde teisendati murde ühenimelisteks ühenimeliseks ·Kuidas Kuidas toimus toimus ühenimeliste ühenimeliste murdude murdude liitmine liitmine ja lahutamine ja lahutamine Kuidas teisendati murde ühenimelisteks? Olgu antud 2 murdu 1 Ja 2 6:2 2 3 6:3 Tahane Väikseim Järelikult Teist Esimestmurduneid arv, murdu viia onlaiendanühisele ühiseks mis jagub nimetajale nimetajaks laiendan nii 2ga, 3ga,2 kui...
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine 6. klass Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut: •Kuidas Kuidas teisendati murde teisendati murde ühenimelisteks ühenimeliseks •Kuidas Kuidas toimus toimus ühenimeliste ühenimeliste murdude murdude liitmine liitmine ja lahutamine ja lahutamine Kuidas teisendati murde ühenimelisteks? Olgu antud 2 murdu 1 Ja 2 6:2 2 3 6:3 Tahane Väikseim Järelikult Teist Esimestmurduneid arv, murdu viia ühisele onlaiendan ühiseks mis jagub nimetajale nimetajaks laiendan nii 2ga, 3ga,2 kuisobiv ...
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1 ...
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Antsla Gümnaasium DEVIA PAAP MARILIN NIILUS 8A klass KOLMNURKADE LIIGITAMINE Referaat Juhendaja: õpetaja SIGNE KINNAS Antsla 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kolmnurk..........................................................................................................................................4 1.1. Kolmnurga nurgad.........................................................................................................................5 1.2. Kolmnurga küljed..........................................................................................................................6 2. Täisnurkne kolmnurk.....................................
REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealki...
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA.....................................................................................................................5 3.TULEMUSED JA ARUTELU............................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad....
Kadrioru Saksa Gümnaasium Eesti disain Arvustus Sandra Vaikna 10.a klass Tallinn 2013 Igal riigil on omad eripärasused, mis on tingitud aja jooksul kujunenud traditsioonidest, kultuurist, ajaloost ning disain on üks viisidest, kuidas seda jäljendada. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutamisvõimalusega. Inimest, kes töötab elukutselt disainialal, nimetatakse disaineriks. Disain on väga laialdane valdkond, mille alla mahuvad mitmed alaharud. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte- ja rõivadisain on suures osas le...
Defineerimine ja tõestamine. Planimeetria elemente. Kordamine Matemaatika 8.klass Rita Punning Krootuse Põhikool Kordavad teemad ehk millest täna räägime: Defineerimine, teoreem, eeldus, väide, pöördteoreem; Kõrvu-, tipp-, kaas-, põik-, lähisnurgad; Sirgete paralleelsus; Rööpkülik, kolmnurk; Kolmnurga ja trapetsi kesklõigud; Kolmnurga mediaanid. 2 Defineerimine Mõiste täpset ja lühidat määratlemist nimetatakse selle mõiste defineerimiseks. Mõisted, mida ei defineerita, nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted näiteks punkt, sirge, tasand, ruum jne. Kas järgmised mõisted on korrektsed? Kolmnurga kõrguseks nimetatakse kolmnurga tipust tõmmatud lõiku. Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. ...
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ LOODUSTEADUSTE TEKE Referaat Koostaja Laura Tomband 11. klass Tallinn 2008 Sisukord Tiitelleht...........................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................3 Töö valik..............................................................................................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus..........................................................................
Kooli nimi STATISTILINE UURIMUSTÖÖ Kas alkoholi tarbimine mõjutab õpitulemusi? Koostaja: Ehakel Juhendaja: Nimi Õpetaja: Nimi 2011 Sisukord Sissejuhatus Minu töö eesmärk oli teada saada, kui paljud õpilased tarvitavad alkoholi Nõo Reaalgümnaasiumis ja kas see mõjutab ka nende õpitulemusi (sh keskmist hinnet). Küsitluse viisin läbi septembris kahe päeva jooksul 12'ndate klasside seas. Kokku 40 õpilasel tuli vastata alkoholi tarbimise harjumuste kohta kodus ja väljaspool. Samuti soovisin teada nende keskmist hinnet ning vanust, millal esmalt alkoholi prooviti. Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alat...
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maail...
Kool Uurimustöö matemaatikas Algarvud ja kordarvud 5.klass Õpilane: nimi Klass: Kuupäev: Tallinn 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................................3 2. Uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid..................................................4 3. Algarvud ja kordarvud........................................................................................5 3.2. Algarvude tabel...............................................................................................6 4. Arvu tegurid ja kordsed......................................................................................7 5. Jaguvuse tunnused...................................................................
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
Koolireform- hea või halb? Vastus on tulevikus. Koolireformi ümber keerleb mitmeid arvamusi. Pole justkui viga sellel praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse. Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas asi välja kujuneb. Koolireformi üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele võtmine kaotab ära koolide lahterdamise. Seedimatu on see, et koolidele pannakse silte külge. Isegi Pärnu linna mahub praegusel hetkel eliitgümnaasiume ja nö ,,lihtsamat-teed-minevate" gümnaasiume. See ei tohiks tegelikult nii olla, kui gümnaasium, siis gümnaasium! Kui Pärnusse tuleb korralik kompleksgümnaasium, siis on ka loota, et meie linnas olevate õpetajate koorekiht koondub s...
3 Doors Down Minu lemmik bänd Nimi klass Tallinn 2010 3 Doors Down 3 Doors Down on Ameerika Ühendriikide rock-bänd. Tuntud on nad ka kui 3DD. Bänd alustas tegevust 1996.aastal Escatawpas, Mississippis. Escatawpa on väike linn, kus elab umbes 400 inimest. Bänd moodustati kolme sõbra Brad Arnoldi, Matt Robertsi ja Todd Harrelli poolt. Nad kõik olid üles kasvanud Escatawpas ja neid ühendas ühine huvi rokkmuusika vastu. Bänd mängis algselt üle linna oma lugusi, mis arvati ka olevat nende esimesel singlil. Brad Arnold mitte ainult ei mänginud trumme, kuid oli ka bändi ainus laulja, kuna keegi teine ei olnud nõus laulma aga tema tegi seda rõõmuga. Arnold on ka nende laulude sõnade autor. Ta kirjutas ka mõned hittid juba 15-aastaselt , eriti matemaatika tundides. Siis hakkas bänd tuuritama ka väljaspool oma kodulinna. Reisil Alabamasse leidsid nad ka oma ametliku nime. Kui kolm bändi liiget j...
Sindi Gümnaasium Karl Kivila 10.a klass ARVUSÜSTEEMID Referaat Sindi 2015 SISUKORD 1. ARVUSÜSTEEMID.........................................................................................................................3 1.1 Positsiooniline arvusüsteem.......................................................................................................3 1.2 Erinevad arvusüsteemid.............................................................................................................3 2. ERINEVATE ARVUSÜSTEEMIDE ARVUDE TEISENDAMINE KÜMNENDSÜSTEEMI.......5 3. KÜMNENDSÜSTEEMI ARVUDE TEISENDAMINE ERINEVATESSE ARVUSÜSTEEMIDESSE...................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 1. ARVUSÜSTEEMID Kunagi algklas...
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
annaabi.ee 
