docstxt/15101735953311.txt
Iooniraktsioonid (vesi)lahustes Elektrolüütide lahustes kulgevad reaktsioonid on ioonidevahelised protsessid. Tüüpilisi ioonireaktsioone kutsutakse põhikoolis vahetusreaktsioonideks, sest "molekulid" nagu vahetavad osi. Põhireegel on lihtne Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest (reaktsioon kulgeb kõige halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused 1. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 2. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab 3. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S) 4. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 5. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah ...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
Keemia kordamine, metallide omadused Oksüdeerija - aine, mis omastab ehk liidab elektroone / ise redutseerub Redutseerija - aine, mis reedab ehk loovutab elektrone / ise oksüdeerub Oksüdeerumine aine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a suurenemine Redutseerumine aine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sllele vastab elemendi o.a vähenemine Oksüdatsiooniaste o.a / elemendi aatomite oksüdeerimisist iseloomustav suurus Redoksreaktsioon Reaktsioon, kus kahe aine o.a-d muutuvad / toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestest teistele Leelismetall Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus - oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis muudab ...
1.Metallide füüsikalised omadused Ühised ● Tahked ● Läikega ● Head soojusjuhid ● Head elektrijuhid-Sest metallidel on poolvabad elektronid ● Plastilisus ● Ei lahustu Erinevad ● Kõvadus ● Sulamistemperatuur ● Tihedus ● Magnetilised omadused NB! Mida suurem on aatomiraadius, seda väiksem on sulamistemperatuur, sest seda nõrgem side aatomite vahel 2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + ...
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüü...
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
Keemia Alused Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidiioone OH- NaOH->Na+ + OH- Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidiioonidest. Hüdroksiidide liigitamine Vees lahustuvuse järgi. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused)- Aktiivsete metallide (|A rühma ja ||A rühma alates Ca)hüdroksiidid. Vees praktiliselt lahustumatud hüdruoksiidid (nõrgad alused)- Enamus metallide hüdruoksiidid. Aluste keemilised omadused Aluste sarnased üldised omadused on tingitud OH- Ioonidest Happeliste oksiididega Vahetus(Vastava happe ja aluse vahel) CO2+Ca(OH)2->CaCO3 +H2O
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda n...
Keemiline süntees seisneb uute, enamasti keerukamate ainete saamises ühe või mitme keemilise reaktsiooni abil. Keemiline analüüs on ainegte või ainesegude koostise uurimine. Laiemas mõttes tähendab analüüs uuritava objekti jagamist lihtsamateks osadeks, et neid saaks eraldi uurida. Kvalitatiivse analüüsi korral määratakse uuritava objekti kvalitatiivne koostis, s.t milliseid aineid või elemente ta sisaldab. Kvantitatiivse analüüsi korral määratakse ühtlasi uuritava objekti kvantitatiivne koostis, s.t koostisainete või –elementide kvantitatiivne sisaldus, näiteks massiprotsent, molaarne kontsentratsioon vms. Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline e...
Keemiaküsimused 10. klassile Metallid,metallide tootmine ja rakendusi praktikas õ.lk. 8-75 1.Millised metallid esinevad looduses ehedana? Kuld, hõbe, alumiinium, raud, kaltsium ja naatrium 2.Mis on maak? Maak on mineraalne maavara, enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. 3.Milliste ühenditena esinevad looduses tähtsamad metallid? Naatrium- Na Kaltsium- K Magneesium- Mg Alumiinium- Al Raud- Fe Tsink- Zn Vask-Cu 4.Mis on kõige levinum metalliline element looduses? Kõige levinum metalliline element looduses on alumiinium 5.Millised metallid on elusorganismides väga vajalikud ja mille jaoks vajalikud? Raud(seob hapniku), kaltsium (luude jaoks), naatrium (juuste ja küünte jaoks) 6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus 7.Metallide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, väävliga,halogeenidega, v...
Metanool Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika ma...
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise ...
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks...
Aleksandria-periood keemias Aleksandria perioodil, mis leidis aset paaril aastal enne Kristust ja ka peale. Sel perioodil tegutsesid keemia teadusharus eriti palju egiptlased. Sel ajal oli keemia väga tihedalt seotud müstika ja religiooniga. Järjepidevalt tegeleti kulla valmistamise retsepti otsimisega. Saladusi, mis sellega kaasnesid teadsid vaid väga vähesed. Selle kohta, et nad tavalisi metalle kullaks tahtsid muuta on liikvel ka palju legende. Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid. See kõik on praeguse keemia vundamendiks. Ka keemia nimetus on seotud egiptlastega: 2.-3. sajandist pärineb nimetus khemeia ning see tähendaski kreeka keeles egiptlaste kunsti. Keemia eraldi valdkonnaks kujunemine toimus samuti 2.-3. sajandil pKr Aleksandrias. Kasutatud allikad: 1. https://prezi.com/os0crtepjxl5/keemia-kujunemine-teaduseks/ 2. TAMM, ...
KEEMIA AJALUGU ENNE 20. SAJANDIT Laura Kivilo 10. klass KEEMIA ALGUS Tule mõjul võib üks aine muutuda teiseks. Egiptuses, Indias ja Hiinas osati juba ammu maakidest metalle sulatada. MIS ON ALKEEMIA? Tänapäeva keemia eellane. Metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Püüti avastada Tarkade kivi. IATROKEEMIA Haiguste põhinemine mõne elemendi vähesusel või liigsusel organismis. Organismi kehavedelike ja kolme aine tasakaal. Populaarne 16. 18. sajandil. Paracelsus. FLOGISTONITEOORIA Flogiston oli aine, mis vabaneb põlemisel. Esimene teaduslik teooria keemia ajaloos. Kõik põlevad ained sisaldavad ühist printsiipi flogistoni. Oksüdeerumine flogistoni kaotamine. Redutseerumine flogistoni omandamine. Teooria kummutas Antoine Lavoisier. ANTOINE LAVOISIER Keemia isa, nüüdisaja keemia rajaja. Tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone Sõnastas esimesena aine jäävuse seaduse. 18...
8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elan...
OKSIIDID Töö autor: Helle Mürk Kool: Lasnamäe Üldgümnaasium Õppeaine: Keemia Klass: 8. klass Kooliaste: III kooliaste Koolitaja: Ivari Tiitsu / 9. rühm Lühitutvustus: Esitlus PowerPointis tutvustab oksiide OKSIIDID ON liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NI...
Ülesanne 1 1, Paranda sisestamise vead, Kasuta tööriista "Otsi ja Asenda" 2, Anna veerule "Arv 4" rahavorrming "Euro", 3, Tee arvutused, Kasuta lahtrite aadresse ja valemite kopeerimist, 4, Kopeeri veerg "Arv 1" 25, reale, Kirjuta veeru nimeks "Kahekordne " ja muuda teksti suunda 5, Korruta veerus "Kahekordne " olevad arvud 2-ga Arv 1 Arv 2 Arv 3 Arv 4 =Arv1+Arv2 =Arv4-Arv2 =Arv1*Arv2 =Arv3/Arv2 1 33 6478 0,23 34 -32,77 33 196,30303 2 34 7839 0,34 36 -33,66 68 230,558824 3 567 346 0,35 570 -566,66 1701 0,61022928 4 1 765 3 567,01 5 3 566,01 4 765 16,56 2 891 435,67 18,558 433,67 33,116 445,5 6 3 ...
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine ol...
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
Keemia Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud Uurimistöö Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos...............
Vastseliina Gümnaasium Sulamid Kersti Kaupo 10a klass 2009a. Sulam on kahe või enama metalli või mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli, mis segunevad ja reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuur on suur. Sulami tekkimisel võib esineda mitmesuguseid olukordi. Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, koodiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsete lähtemetallide omadusteda võrreldav. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetal...
Sissejuhatus...............................................................................................3 I Butüüni saamine.......................................................................................4 II Butüüni omadused.................................................................................5-6 - Füüsikalised omadused...........................................................................5 - Keemilised omadused...........................................................................5-6 III Butüüni kasutamine.................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................8 Kasutatud materjalid....................................................................................9 Lisad......................................................................................................
Elva Gümnaasium ''Alkeemia ja kuld'' Referaat keemiast Jason Max Värk 9.B klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord Kuld *Kulla kasutusalad *Kulla puhtus ja hind Alkeemia KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võlt...
Etanool Referaat Koostaja:Sten Marten Lahek Juhendaja:Evelin Maalmeister 9.c klass Tabasalu 2013 Sisukord 1. Leidumine 1.1 Etanooli leidumine 1.2 Etanooli saamine 2.Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omdused 3. kasutamine 3.1 Etanooli kasutusalad ja oktaanarv 4. Kahjulikkus 4.1 Alkoholism ja selle tagajärjed 4.2 Raseduse ajal alkoholi tarbimine 5. 5.1 Rahvapärase nimetuse kujunemine 5.2 Alkoholisündroom 1 Kasutatud materjalid 1. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid %201.doc (1.1; 1.2) 2. 2.1 http://www.slideshare.net/karinnurme/tuntu d-alkoholid 2.2 http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid 3. 3.1 http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4. 4.1 TEA entsüklopeedia (TEA) 4.2 Nüüd ma tulen! (Kristiina Uriko, Reet Raukas, Häli Mets, K...
VEENUS 10. klass Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ATMOSFÄÄR · Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. · Atmosfääri rõhk on 90 at. · Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. PILVED · Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. · Pilvkate on mitmekihiline. · Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. ...
Klass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuho...
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium) · Al: +13|2)8)3) · III A rühm, 3.periood · looduses liht ainena ei esine. · Tava tingimustes tahke · Sulamis temperatuur ...
Klass: 10. Kuupäev: ___21.05.2014___________ Nimi: Mihkel Härm_________________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Elu tekke teooriad I Kirjeldage erinevaid elu tekke teooriaid: 1 intelligentne disain- on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele. 2 Kreatsionism Elu on loonud ainujumal. a päev- ajastu teooria Jumal lõi elu kuue ajastuga, mis tähistasid kuute päeva. b lünga teooria - Loomine toimus miljoneid aastaid tagasi, kuid hävis siis - arvatavasti mingisuguse taevase katastroofi tagajärjel. Seejärel li aga Jumal eelmise varemeile meie maailma. c näilike ajastute teooria - meie planeet on noor ja et selle tekkimine toimus praegustest täiesti erinevates tingimustes, ...
Vesinik ehk hydrogenium Lisette Tammisto 10.klass Värska Gümnaasium 1 / 24 Üldiseloomustus ● Tähiseks on H. ● Hydrogenium- vett tekitav. ● Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H2). ● Perioodilisusetabelis 1. element. ● Tuumalaeng on 1. ● Tuumas on 1 prooton, elektronkattes 1 elektron. ● IA kui ka VIIA rühmas. ● Avastati 1766. a lord Henry Cavendishi poolt. 2 / 24 Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik) ● 3 H – triitium (T) (üliraske vesinik). * sama tuumalaengu, aga erineva massiarvuga. 3 / 24 Levik looduses ● Lihtainena maal enamjaolt ei leidu. ● Liitainena on Maal üsnagi levinud. ● Maakoores moodustab alla ühe massiprotsendi....
Rakvere Reaalgümnaasium NIMI 9. klass MAGNEESIUM keemia referaat Juhendaja: Nimi Rakvere 2007 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. Avastamine ja nimetus.......................................................................................................4 2. Aatomi ehitus......................................................................................................................5 2.1 Asend perioodtabelis.........................................................................................................5 2.2 Aatomi ehitus ja Elektronskeem..............
Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filt...
1833-1896 10.klass 11.09.2007 Tallinn 2007 Alfred Bernhard Nobel Alfred Bernhard Nobel, üks maailma tuntumais rootsi nimesid, sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis. Tema insenerist ja leiutajast isa Immanuel Nobel sai jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859. aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt. ...
Klass: 10. Kuupäev: ________ Nimi: _ Mihkel Härm___________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: Vitamiinid- Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained. Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate. Avitaminoos- Täielik vitamiini puudus, mis tekib kui ühte vitamii...
Klass: 10. Kuupäev: ______________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Elu tekke teooriad I Kirjeldage erinevaid elu tekke teooriaid: 1. intelligentne disain- teooria väidab, et meie planeedi elu on evolutsioonilisel teel tekkimiseks liiga keerukas ning selle loomisel pidi võtmeroll olema „kõrgemal jõul“. 2. Kreatsionism a) päev- ajastu teooria b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid am...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Milla Vaarikas XI klass RASVAD Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Anne Traktor Tallinn 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Leidumine ja saamine..............................................................................4 Füüsikalised omadused.............................................................................5 Keemilised omadused..............................................................................6 Rasvade kasutamine.................................................................................7 Sünteetilised pesemisvahendid....................................................................8 Kokkuvõte...........................................................................................9 Kasutatud kirjandus...
Puka Keskkool Glütserool referaat Koostaja: Risto-Mikk Jürgenson 11. klass Juhendaja: Ly Siniväli Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid.......................................................................................................................4 Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid......................................................................
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhna...
Referaat ELAVHÕBE 10. klass 2009 MIKS ON OLULINE? Elavhõbe (Hg) on keemiliste elementide perioodilisustabelis üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilse...
Tv lk 60 Keemia 11.klass 1.Täitke lüngad. Inimese organism vajab elutegevuseks toitaineid:Valgud,Sahhariidid,lipiidid,vitamiinid ja mineraalained. Loomulikul teel saab inimene vajalikud toitained kätte mitmekülgsest toidust.aga ühekülgse toitumise või haiguste tõttu vajavad inimesed mõikord lisaks mõnd toitainet.Tänapäeval on tavaline kasutada toidulisandeid,mis võimaldavad mõne toitaine defitsiiti vähendada. Enamasti on inimesel täiendavalt vaja tarbida vitamiine ja mineraalaineid. Inimene peab toituma mitmekülgselt ja jälgima toidu koostist,et saada toidust energiat ja piisav kogus toitaineid.Toit on inimese organismilie vajalik nii uute ainete moodustamisel kui ka elutegevuseks tarviliku energia saamiseks,Toidu valikul ei saa piirduda tähelepanu pööramisega ainult valkude (10-14%),rasvade(25-28%) ja süsivesikute(58-60%) üldisele protsendile toidu kogumassist,vaid ka sellele,milliseid vale,rasvu või süsivesikuid me sööme. ---------...
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..................................................................
Kool JOOD (I) Koostaja: Klass: Õppeaine: Keemia Juhendaja: aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1.1. Aatomi ehitus....................................................................................................................................................4 1.2. Füüsikalised omadused....................................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................
Elva Gümnaasium "Ida-Virumaa" Referaat Ida-Virumaast Ragnar Rinne 9.B klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida- Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 ...
KOOL Keemia Alkoholi ja narkootikumide segatarvitamine ja koosmõju Referaat Õpilane: Klass: 11. klass Juhendaja: Tallinn 2016 Erinevate uimastite segatarvitamine on järjest populaarsemaks muutuv nähtus, mida esialgu seostaks elupõletajatest asotsiaalide elustiiliga, kuid tegelikult seostub tugevalt ka noortega. Paraku põhjustab alkoholi ja narkootikumide koostarvitamine tõsiseid tagajärgi, mis võivad halvimal juhul lõppeda isegi surmaga. Uimastite koos- ja segatarvitamine tähendab kesknärvisüsteemi mõjutavate keelatud uimastavate ainete paralleelset või järjestikku tarvitamist. Uimasteid tarvitatakse segamini erinevatel põhjustel. Üks motiiv selleks on mingi teatud efekti saavutamine, näiteks hallutsinatsioonide näge...
Valga Gümnaasium SÜSINIKOKSIID Keemia referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.CO ehk vingugaasi iseloomustus......................................................................................... 4 2.Süsinikoksiidi kasutusalad ning reageerimised teiste ainetega............................................ 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7 2 S...
Austraalia Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks.Rahvastiku koguproduktipoolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse.Tööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust ja annab rahvatulust. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tegelik majanduslik võim kuulub 50 monopolistlikule perekonnale, kes osalevad kolmes tähtsaimas finantsrühmitises. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetöö...
MELHIOR Prantsuse leidurite Maillet ja Chorier i järgi on Melhior oma nime saanud. Melhior on vase ja nikli sulam, mis on hõbedaga sarnanev korrosoonikindel sulam. Melhior võib veel sisaldada ka rauda ja mangaani( need suurendavad sulami tugevust ja korrosiooni kindlust ) Melhior on väga plastne ja korrosiooni kindel hõbevalge sulam. Melhior sisaldab umbes 30% nikklit, 0,6-1% rauda ja 0,8-1,3% mangaani. Melhiorist valmistatakse paljusid lauatarbeid ( toole, laude, jms. ) Samuti on valmistatud erinevad sendid ja mündid melhiorist, erinevad ehted, mida me kannavad on ka valmistatud melhiorist. Minnes arsti juurde võime näha ka enda ümber palju melhiorit, sest nimelt valmistatakse melhiorist ka arstiriistu. Melhiorist valmistatakse ka lauanõusid ( nuge, kahvleid, jms ). Suurema nikkli sisaldusega melhiorist valmistatakse laevade aurujõuseadmeite kondensaatori torusid, mida jahutatakse mereveega. Melhior on sula...
annaabi.ee 
