Lossi töökodades töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Lossid olid üksteisest sõltumatute riikide keskused, sõdisid omavahel. Sõjateema losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest kükloopilised müürid nende ehitamisega said hakkama vaid kükloobid. Sõjalised kaaskondlased lossi põhiline relvajõud. 1200 eKr tabasid Kreekat vapustused paljud keskused purustati rahvasteliikumine. Tsiv. langes uue sissetungi tagajärjel. 8.Kreeka: ajaloo põhietapid Tume ajajärk 1100-800 eKr Kreeta-Mükeene häving täielik, losse ei ehitatud üles, kiri unustati, rahvaarv kahanes, väga vähe teada. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, Egeuse meri Kreeka sisemeri; raua kasutuselevõtt rauaaeg Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr uuteks keskusteks linnad; aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Egiptusest lahkuti Moosese juhtimisel. Kuningas Taavet ühendas Kaanani lõunaosa ja rajas Iisraeli riigi. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Pärast Taaveti poja Saalomoni surma lagunes riik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Assüürlased vallutasid Iisraeli ning asustasid elanikud teistesse paikadesse. 6ndal sajandis e.Kr. purustas Babüloonia Juuda riigi ning suur osa rahvast küüditati Paabeli vangipõlv. Vana Testament Iisraellaste ajaloo, usu, kommete ja seaduste peamine allikas on Vana Testament. Vana Testament sisaldab ka moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, luulet jne. Iisraellased austasid ainult ühte jumalat Jahve't Prohvetid Iisraellased austasid pärast Moosese aega Jahve kõrval ka teisi jumalaid. Kõiki õnnetusi võis seetõttu tõlgendada, kui Jahve õiglast karistust. Selliste seletustega tulid rahva ette jutlustajad prohvetid. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas, ehk Messias, kes taastab Iisraeli
Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca Va
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
Kõik kommentaarid