Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

10.kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär. Kordamisküsimused ja vastused. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta?
  • Kui suur on maakera läbimõõt?
  • Millistest kestadest koosneb Maa?
  • Mis on astenosfäär kus paikneb?
  • Miks on vahevöös aine vedelas olekus?
  • Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses?
  • Kui paks on maakoor tasandike all kõrgmäestike all ookeanide all?
  • Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme?
  • Millised jõud avaldavad mõju pidevalt millised toimuvadaeg-ajalt?
  • Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel?
  • Mis on lõõr kraater kaldeera magma laava tuff?
  • Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist?
  • Millised ained väljuvad vulkaanilõõrist vulkaani purskel?
  • Kus asuvad Eestile lähimad vulkaanid?
  • Mis on vulkaanidega kaasnevad ja hilisvulkaanilised nähtused?
  • Milline vahe on kuumaveeallikal ja geisril?
  • Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik?
  • Mis on laamad Kui kiiresti liiguvad?
  • Mis neid eraldavad?
  • Milles koosnevad kivimid?
  • Kuidas on tekkinud moonde- sette- ja tardkivimid süva- ja purskekivimid?
  • Milliseid kivimeid nimetatakse maakideks?
  • Mis on kivistised ehk fossiilid ja jäljendid?
  • Kuidas on seotud laamade piirialad maavärinatega?
  • Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus?
  • Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid?
  • Kuidas määratakse maavärina asukoht ja sügavus?
  • Millisel viisil määratakse maavärinate tugevust?
  • Mida nimetatakse nõlvaprotsessideks?
  • Millest sõltub nõlvaprotsesside kiirus?
10 kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär-Kordamisküsimused ja vastused #1 10 kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär-Kordamisküsimused ja vastused #2 10 kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär-Kordamisküsimused ja vastused #3 10 kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär-Kordamisküsimused ja vastused #4 10 kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär-Kordamisküsimused ja vastused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katrin Melts Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht

Geograafia
thumbnail
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava

Geograafia
thumbnail
9
docx

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline.

Geograafia
thumbnail
2
docx

Maakoor, laamad, vulkaanid

Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke ­ Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused ­ Lõõmpilv : gaaside ja hõõguva tuha segust, mudavool : lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulatavad lume ja liustike vete segunemise, geiser : perioodiliselt purskavad kuumaveeallikad, Fumarool ­ On vulkaanilise gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunemine: väga kiired (varisemine, libisemine) ja väga aeglased (voolamine, nihkumine).

Geograafia
thumbnail
4
doc

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj.

Geograafia
thumbnail
12
docx

LITOSFÄÄR

LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km

Geograafia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe,

Geograafia
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

......................................................................... 37 17.7.Mägismaad....................................................................................................................... 38 17.8.Tasandikud........................................................................................................................ 38 17.9.Kaardid............................................................................................................................. 40 1. MAA KUI SÜSTEEM Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem jaotatakse: avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks.

Geograafia




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: ...
15:23 02-10-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun